– kätte maksma ‹v› 1 ‹kellele› kellelegi kuritahtliku, halva, ülekohtuse teo eest samalaadsega vastama = kätte tasuma (1. täh) ▫ Mängin Amsterdami-nimelist poissi, kes maksab kätte oma isa surma eest. ▫ Malle tahab Juhanile kätte maksta. 2 ‹kellele› ebameeldivalt, valusalt tunda andma, halbu tagajärgi omama = kätte tasuma (2. täh) ▫ Hooletus maksis hiljem valusasti kätte. ▫ Eks teie õelus teilegi kord kätte maksab.